Algteadmised kunsti alal sai Ardo Sivadi Narvas, kus ta juba keskkooliõpilasena oli abiks kunstnik Semjonovi juures, kes täitis tellimusi Narva kirikutele maalide alal. 1921.a. talvel käis ta Narva kunsttööstuskoolis, kus juhendajateks olid kunstnikud Tensing ja Verber. "Pallasesse" astus Sivadi kaks korda 1922. ja 1923. a., ning oli a-ni 1926 K. Mäe ja 1931-32 A. Vabbe õpilane. Pärast lõpetamist oli vabakunstnik ning mitmetes koolides joonistusõpetaja. 13.veebruaril 1923. aastal teatas ajaleht "Võru Teataja" maalikunstnike J. Vahtra, E. Ole, A. Sivadi ja F. Histi tööde näituse avamisest Võru "Kandle" seltsimaja ruumides. Peamiselt olid esindatud uuemad kunstivoolud, sealhulgas kubism. See näitus sai ärgitajaks kubistide ühinemisele Eesti Kunstnikkude Ryhma nime all detsembris 1923. Kuigi Sivadi ei kuulunud liikmeskonda, esines ta ka 1924. a. rühma kevadnäitusel Võrus, Valgas ja Pärnus. Enim kajastas sündmust ajakiri "Lilulii" (nr. 2, 1924), kus avaldati Jaan Vahtra pikem artikkel kubismist koos reprodega näitusetöödest sh Sivadi loomingust, kellelt olid mõlemal näitusel eksponeeritud ka joonistused. Teos oli eksponeeritud näitusel "Geomeetriline inimene. Eesti Kunstnikkude rühm ja 1920.-1930. aastate kunstiuuendus" Kumu kunstimuuseumis august 2012-jaanuar 2013 ning reprodutseeritud (eksikombel küll vaid osa teosest) kataloogis lk. 222.
