Est Eng  
   
  Salongist    Uudised   Artiklid   Otsing    Oksjon   E-näitus
 
   
  Akvarell(4)   Fotonäitus(238)   Graafika(11)   Joonistus(8)   Maal ja pastell(4)   Tarbekunst ja skulptuur(1)   VARIA(2)   Video, DVD(11)   VIIMATI LISATUD/MUUDETUD(17)     
   
 
Oksjon 2004
 
     
 
 
     
 
Autor: Hilda Kamdron (1900- ?)
Teos: "Eestimaa!" 1960ndad
Materjal: Õli, liiv, kivid, laastud, puit
Mõõdud: 49 x 81 cm, ALGHIND 27000 EEK, JÄI MÜÜMATA
Taga (päipidi): "Eestimaa!" Kamdron
Ilda (ka Hilda) Kamdron põlvneb Pärnumaa väiketalust. 1922 asus ta Pärnu maakonna koolivalitsuse stipendiaadina õppima Tartusse "Pallasesse", kuhu jäi 1930. aastani (alguses Ado Vabbe, seejärel Rudolf Parise õpilasena). Kooli õppenõukogu arvas ta kooli silmapaistvamate õpilaste hulka (ms. koos E. Kitse, A. Kongo, L. Mikko, R. Sepa, K. Liimandi, N. Kummitsa jt.) ning määras talle korduvalt Kultuurkapitali toetuse. (Kooli lõpetamine takerdus siiski majandusliku kitsikuse tõttu.) Tiina Nurk oma "Pallase" monograafias peab Rudolf Parise ateljee väljapaistvamateks õpilasteks Hilda Kamdronit ja Hando Mugastod. Kamdroni tähelepanuväärseteks iseärasusteks olid peen, graafiline joonistusmaneer ning võrratu imiteerimisoskus. Ta võis paberrahad, mängu- või maakaardid, ajalehetükid, vanad gravüürid edasi anda kõige viimsema finessini, kaasa arvatud kulumus, narmendavad ääred, ajaga koltunud paber - kõike seda täpselt kaalutletud kompositsioonis, kuid langemata naturalistlikku kopeerimisse. Seda oskust, või pigem andi, oli tal pärast kooli võimalus rakendada Tartu ülikoolis prof. Valdese juhendamisel, tehes mitmesuguseid mikro- ja makrojoonistusi, ning Eesti Entsüklopeedia ja Eesti Rahva Muuseumi tarbeks. Samaaegselt maalis ta portreid ja maastikke õlis ja akavarellis. 1943 astus Kamdron taas "Pallasesse" graafikaateljeesse ning jätkates Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis lõpetas selle 1946 graafikuna. Erinevatel põhjustel on Hilda Kamdron jäänud teenimatult kunstiteaduses peaaegu tundmatuks, osalt ka tema äärmiselt ujeda, tagasihoidliku, ent samas kummastava sirgeselgse karakteri pärast, mistõttu ta jäi nõukogude ajal nii üldisest kunstielust kui näitusetegevusest sootuks kõrvale. Tema üksilduses sündinud looming võis olla küllalt arvukas, kuid ta ise hävitas enne surma suure hulga oma töödest. Peale õrnade ja tundlike õli- ja akvarellmaalide eksperimenteeris ta, eriti kui arvestada ajatausta, julgelt ja ootamatult mitme eri tehnikaga. "Eestimaa" on valminud tema kodukülas Pärnumaal kohalikest materjalidest: aluslauad, liiv, kivid, katuselaastud kergelt markeeritud õlimaalil, kusjuures autor on kõige sellega saavutanud haruldaselt dünaamilise, nukra tundetooniga kogumõju. See olla olnud juba toona - 1960ndatel - peaaegu väljasurnud küla mõne üksiku suitsuga. Peale suitsu on kunstnik vääristanud seda vana lagunevat eluaset aknasse paigutatud lihvitud "teemandiga", mis vaatajale saadab oma signaale. Teos on haruldus - sellest külast oli teada veel vaid kaks taolist jäädvustust, ent on põhjust oletada, et üks neist pole enam alles.
 
Tagasi eelmisele lehele   Küsi lisainfot teose kohta    
 
Lehe algus